Liikumisõpetaja soovitab

Lapse rüht, selle jälgimine ja arengu suunamine

Koolieelne iga on lapse rühi kujunemisel oluline periood, kuna selles eas on lapse kasvamine väga intensiivne. Teine oluline etapp on puberteediiga, kus lapse keha omandab täiskasvanule iseloomulikke vorme.

Lapse lülisamba arengule ning kehahoiule peaksid tähelepanu pöörama nii lapsevanemad, pedagoogid, tervishoiutöötajad kui ka treenerid. Rüht ei ole püsiv ega muutumatu, seda tuleb regulaarselt jälgida ja vajadusel korrigeerida.

Aktiivse kasvu perioodil, kus lihaste areng ei jõua järele luustiku kasvule, muutub lülisammas ebastabiilseks ning rühivead on kerged tekkima. Vale kehahoid aga kulutab ja koormab liigeseid, põhjustades nende enneaegset vananemist, pärsib siseorganite tööd ning loob eeldusi traumade tekkeks.

Teatud vanuseperioodidel on mõningad rühivead siiski normikohased. Näiteks paljud 2-aastased lapsed on x-jalgsed aga 8-aastasel tuleb seda pidada problemaatiliseks.

Et tagada kehahoiu nn koolivalmidus, peaks laps aktiivselt liikuma vähemalt 60 min päevas. Soovitav oleks mitte keskenduda ühele kindlale spordialale vaid tegeleda võimalikult mitmekülgse liikumisega. Ühe kindla spordialaga intensiivselt tegelemine võib põhjustada spetsiifilisi kõrvalekaldeid rühi kujunemisel. Lapse lihaskonda tuleks arendada sümmeetriliselt, mitte üht kehapoolt rohkem koormates(mis osadele spordialadele on kahjuks iseloomulik).

Lapse kehahoiu vaatlemisel tuleks tähelepanu pöörata lülisambale, vaagnavöötmele ja pöiale.

6-7 eluaastaks on lülisammas võtnud enam-vähem täiskasvanule omase kuju.

3-4 a lastele on veel iseloomulik etteulatuv ehk nn punnkõht. Oluline roll lülisamba füsioloogiliste kumeruste kujunemisel on vaagnapiirkonda ja lülisammast toestavatel nn süvalihastel, mis moodustavad lihaskorseti. Seda korsetti tugevdavad ja arendavad kõikvõimalikud sirutused, painutused, ronimised, roomamised, tasakaaluharjutused, ujumine, visked jne. Harjutuste sooritamisel tuleks arvestada koormuse võrdset jaotumist mõlemale kehapoolele(näiteks visked mõlema käega, tõuked mõlema jalaga jne).

Lülisamba kuju muutused:* Lameselgsus e sirgeselgsus – lülisamba kumerused nõrgalt arenenud, rindkere lame, abaluud hoiduvad seljast eemale nn tiivataolised abaluud. Esineb tavaliselt lastel, kes on hakanud vara kõndima. Nad on imikueas vähe roomanud või on käpuli liikumise sootuks vahele jätnud. *Kumerselgsus – selg küürus, rindkere sisse vajunud, pea ettepoole painutatud, õlad ripuvad ette ja alla, kõht lõtv ja ette võlvunud. Esineb enamasti nõrgalt arenenud lihaskonnaga lastel, kui nad kasvavad kiiresti. *Nõgusselgsus – vaagnavööde liikunud ülemäära ette, kõht ettevõlvunud, istmik surutud taha. Oht selle tekkeks on rohkem ülekaalulistel lastel ja ka neil, kes tegelevad võimlemise või tantsuga. *Vildakselgsus e skolioos on kõige tõsisem rühiviga, kus lülisammas kõverdub külgsuunas põhjustades seljalihaste asümmeetriat ja ebaühtlast toonust. Skolioos võib olla funktsionaalne, näiteks tingitud jalgade erinevast pikkusest või sundasenditest. Struktuurne skolioos on aga valdavalt pärilikku laadi või tingitud looteea arenguhäiretest, lülisamba vigastustest või teatud haigustest(rahhiit, tuberkuloos, lastehalvatus jne).

Jalgade deformatsioonid:

*Lampjalgsus e lamppöidsus(jalavõlvide lamenemine). Lastel on see enamasti tingitud väljaarenemata võlvidest aga ka sidekoe nõrkusest, millega kaasneb liigeste hüpermobiilsus(liigne liikuvus, painduvus). Sidekoe nõrkuse puhul esineb küünar –ja põlveliigeste ülesirutust, sõrmi, eriti pöialt on võimalik painutada vastu käsivart jne.

Labajala lihaste tugevusest ja pöidade funktsioonist aga sõltub see, kui hästi talutakse kehalist koormust. Lamenenud pöiavõlvid mõjutavad ka põlve –ja puusaliigeseid(x-jalgsus). Lampjalgsuse korral toetutakse rohkem talla sisemisele servale, kannaosa pöördub sisse (seda on märgata ka sissepoole viltu tallatud jalanõudest). Tulemuseks

ülekoormatud säärelihas ja Achilleuse kõõlus. On oht põletike tekkeks ja pahkluu traumadeks. Ka selg kipub kiirelt väsima ja valutama.

Lapse jalatalla seisundit on hea hinnata põrandale tekitatud märja jalajälje vaatlemisel.

Hea liikuvusega pöia kujunemisele aitab kaasa nii lihastreening kui ka õiged jalanõud.

Ei sobi ülipehme või ka liiga jäiga tallaga ning lahtise kannaosaga jalatsid(näiteks pehmed toasussid, plätud). Need ei toesta jalga piisavalt ega paku tallalihastele vajalikku pingutust. Jalg muutub nö laisaks. Lasteaiaealise lapse jalatsite konts võiks olla 1cm kõrgune, koolieas 1,5cm.

On täheldatud, et ka spordijalatsid(nn tossud) ei sobi sisejalanõudeks, mida kantakse suur osa päevast. Need toestavad küll hästi pöiavõlve ja suurendavad koormuse taluvust, kuid on 6-7 tundi jalas hoidmiseks liiga soojad ning muudavad tallalihased taas liiga laisaks.

Jalatalla treenimiseks on kasulik paljajalu kõndimine ebatasasel ja pehmel pinnasel, näiteks liiva sees ja künklikul maastikul. Hea on kõnd kaldpinnal üles ja alla, kõnd krobelisel, nupulisel, vetruval pinnal( kivikesed, nöörid, nupulised matid jne).

Harjutustest: kõnd kandadel, päkkadel, kõnd tõstetud varvastega, pöiaplaks vastu põrandat(kand maas), kõnd kitsal pinnal(poom, pink, nöör), seis ühel jalal erinevatel pindadel(kumer, vetruv, tasane), esemete rullimine talla all, esemete haaramine varvastega(pulgad, rätikud), hüplemised üle takistuste, sügavushüpped.

 

Paraja lihastoonuse saavutamiseks ja lihaskonna sümmeetrilise arengu tagamiseks ei piisa kahest lasteaia võimlemistunnist nädalas. Aktiivne liikumine ja mängimine õues ning toas peaks kuuluma lapse igapäevaste tegevuste hulka ka kodus. Pallimängud, ujumine, ronimine, rippumine, sõit jalgrattaga, hüplemine hüpitsaga, kiikumine jne on tegevused, mida kaasaja lapsed üha vähem harrastavad. Tihti panustatakse tõsisele sportimisele ja kindlale spordialale, mis aga ei pruugi lapse keha igakülgselt ja harmooniliselt arendada.

Kasulik on pakkuda lapsele erinevaid liikumisvõimalusi ja kohti, käia pargis, metsas, rannas, mänguväljakutel. Vältida pikka aega kestvaid sundasendeid(istumine arvuti taga, lugemine voodis jne). Tähelepanu laudade-toolide kõrgustele ja lapse voodile! Liiga kõrged või madalad toolid-lauad, liiga pehme või kõva ase, kõrge padi võivad samuti lapse rühi kujunemist mõjutada.

Uuringud kinnitavad, et näiteks autoga kooli või lasteaeda sõidutatud laste seljad on probleemsemad ja valutavad rohkem, kui jalgsi käivatel lastel. Seega liikugem mõõdukalt ja regulaarselt!

NB! Sügiseti ja kevaditi toimuvad meie lasteaia võimlemistunnid sageli õues. Palume nendeks perioodideks tuua lasteaeda sportlikud jalatsid, millega lapsel oleks mugav õues liikuda(tossud, tennised). Ei sobi kummikud, kingad ega plätud.