Laulud 2

VEEL LAULE.

Altmäe rebane tuli meie külasse.
Mis me talle süüa anname?
Kalaluid, konnapäid,
vana varsa sääreluid. /Tartu/

Trilla- tralla tantsiti,
mölla- mälla mängiti,
naarisputru keedeti,
kassirasva kasteti
ja mulle süüa anneti. /Palamuse/

Vares vaga linnukene,
lendas linna uulitsale,
säält tema lendas katuselle,
tõi meile sõnumida.
Ketras, ketras kelle ratas?
Vanaeide vokiratas. /Halliste/

Meie kiisul kriimud silmad
istus metsas kännu otsas.
Piip oli suus ja kepp oli käes,
kutsus lapsi lugema.
Kes see luges aru sai
sellele ta tegi pai.
Ise laulis ,,Näu, näu, näu!,,
Kes ei laulnud see sai kräu.

A, B hakka pähe.
Kui ei hakka, lükkan takka.
Millega? Kellega?
Suure pika kepiga.
Koolihärra kepiga.

A, B hakka pähe!
Kui ei hakka viskan lakka,
lakast alla kördipatta.

Hiir hüppas, kass kargas,
vana karu lõi trummi.
Kirp aknast välja,
nahkpüksid jalga.
Lõi trummi katki,
sai vaevast lahti.

Hiir hüppas ja kass kargas,
vana karu lõi trummi.
Hiire nägu oli porine,
kassi nägu oli pahane.
Karu kulm oli kortsus,
lõi trummi mis plärtsus.

Sild on katki, sild on katki.
Millega teda parandada?
Hõbeveega, kullaveega,
viimane jääb kinni.

Iidut- tiidut tee oli viltu,
tee oli viltu, maa oli viltu.
Iidut- tiidut maja oli viltu,
kõrtsinaisel kõht oli viltu.
Haru Annel hambad viltu.
Suure Jüril suu oli viltu.
Lõõri Peetril lõug oli viltu.
Niidi Maril nina viltu.
Õlle Aadul õlad viltu.
Juuru Jaagul jalad viltu.
Põdra Jüril põlved viltu.
Pendi Mihklil pea viltu.

Kell üks – muna küps.
Kell kaks – kokal laps.
Kell kolm – tuhk ja tolm.
Kell neli – väike veli.
Kell viis – mis siis?
Kell kuus – puder suus.
Kell seitse – õige maitse.
Kell kaheksa – kata lauda.
Kell üheksa – kutsu sööma.
Kell kümme – aitab küll!

Sõrmede nimed.
Täitapja, kotinõel, pikk- Peeter, kullakandja, väike- Ats.

Üks ei ole ühtegi.
Kaks on kassil silma peas.
Kolm on jalga vokil all.
Neli on lehmal nisa.
Viis on sõrme mehe käes.
Kuus on naela hobuserauas.
Seitse on tähte taevasõelas.
Kaheksast polnud juttu.

Eide esmaspäev,
Taadi teisipäev.
Kitse kesknädal,
Neitsi neljapäev,
Tite reede,
Laste laupäev,
Poiste pühapäev.

MÕISTATUSLAULUD.

Mõista, mõista mu õeke,
mõista minu mõistatusi.
Mina mõistan, miks ei mõista,
miks ei mõista vennakene.
Mõista, mõista mu õeke,
kes on haaviku emanda?
Mina mõistan, miks ei mõista,
jänes on haaviku emanda.
Mõista, mõista mu õeke,
kes on kuusiku kuningas?
Mina mõistan, miks ei mõista,
orav on kuusiku kuningas.
Mõista, mõista mu õeke,
kes on kalli kaerasööja?
Mina mõistan, miks ei mõista,
karu on kallis kaerasööja.

Mõista, mõista, tea, tea,
kes on metsas musta kukke?
Mina mõistan, miks ei mõista,
metsis metsas musta kukke.
Kes on kaasiku kanake?
Teder on kaasiku kanake.
Kes on nõmme neitsikene?
Karu on nõmme neitsikene.
Kes on soossa solgutaja?
Hunt on soossa solgutaja.
Kes on väljal välgutaja?
Jänes on väljal välgutaja.
Kes on kuuse kassikene?
Orav on kuuse kassikene. /Kadrina/

Mõista, mõista õekene,
kosta kulla linnukene.
Mis on üsna ümmargune?
Hernes üsna ümmargune.
Mis on pisut pikergune?
Uba pisut pikergune.
Mis on kolmetahuline?
Tatar kolmetahuline.
Kesse sörgib sooda mööda?
Susi sörgib sooda mööda.
Kesse kukub kuuse otsas?
Kägu kukub kuuse otsas.
Kesse laulab lepametsas?
Ööbik laulab lepametsas. / Viru Jaagupi/

Mõistke, mõistke noored mehed:
Kellel kuldne kübara?
Kuusel kuldne kübara.
Kellel valge kasukas?
Kasel valge kasukas.
Kellel peas on laia lakka?
Kadaka peas on laia lakka.
Kelle seljas leinarüüd?
Lepal seljas leinarüüd.
Kellel see pea punane?
Pihlakal pea punane.
Kellel mustad silmakulmud?
Toomingal mustad silmakulmud.
Kellel seljas siidisärki?
Pajul seljas siidisärki.

Mõned näited laulude arendamiseks:

Sõmeralt sain Sõrmikulle,
Sõrmikult sain Narmikulle,
Narmikult sain Naadapöida,
Naadapöidalt sain Pügala,
Pügalast sain Pöidaristi,
Pöidaristist sain Rimula,
Rimulast sain Rõngassuoni,
Rõngassuonilt sain Sõmera. /Haljala/

Selle laulu juures saab lapsega koos rändama minna. Näiteks: Tartust sain Viljandisse,
Viljandist sain Pärnumaale…….

Mõistatuste puhul saab näiteks küsida erinevate loomade ja lindude häälitsusi.

Mõista, mõista sõbrake,
Mõista minu mõistatusi.
Mina mõistan, miks ei mõista,
Miks ei mõista sõbrakene.
Kes see laulab mõmm, mõmm, mõmm?
Karu laulab mõmm, mõmm, mõmm.
Kes see laulab auh, auh?
Koer see laulab auh, auh.