Laulud 1

Muusikaõpetaja, Marina Metsa, soovitab:

Üheks võimaluseks lapsega suhelda on lapsele ja koos lapsega laulda. Laul kui suhtlusvahend on meid saatnud inimpõlvi juba sajadeid.Lapsed kuulavad ja laulavad meelsasti. Nad tunnevad rõõmu vanemaga koos oldud hetkedest ja naudivad ema- isa poolt lauldud laule. Laulmine on sama tähtis kui muinasjuttude jutustamine ja lapsega rääkimine. Nii areneb lapse kuulamis- ja suhtlusoskus, kõne, sõnavara ja loov mõtlemine. Päris väikestele lastele soovitan hällilaule, äiutusi, mängitus- ja hüpituslaule. Suurematele aga lisaks eelloetule ahellaule, lõputa laule, liisutusi, mõistatuslaule. Paljud vanemad arvavad, et nad ei oska laulda. Erilist lauluoskust polegi vaja- on vaja ainult julget pealehakkamist,sest folkloorsed laulud on alati olnud väga lihtsate viisidega. Need on laulud millede meloodia on väga väikese ulatusega – koosnedes 3-4 erinevast helist.Ja sellise väikese viisikese suudab iga lapsele laulja ise luua On vaja ainult oma igapäevast kõnet laululiselt edasi anda st.rääkida vaheldumisi veidi kõrgema ja madalama häälega.Sellise oskuse on loodus meile kõigile andnud ja endale märkamata teeme me seda iga päev.
Järgnevalt välja pakutud materjal on valitud vanarahva lastelauludest. Kuid neid võib sõnade kaasaegsemaks muutmisega ise ümber teha ja koos lapsega edasi arendada.Oma kogemustest võin öelda, et suuremad lapsed teevad seda suure huviga ja pakuvad välja väga huvitasvaid lahendusi. Natuke julgust, sõnade seletusi ja laulud arenevad edasi.

HÄLLILAULUD  TULE, UNI

Uni, tule, uni, tule huilates
mööda mäge möirates.
kuku lapse kulmu peale,
veere sealt ta silma peale. / Nissi/

Tule, tule, unekene,
tule uni uksest sisse,
astu kambri aknast sisse,
kuku korstnaaugust sisse,
kuku lapse kulmu peale,
lasu lapse lau peale,
jää seisma silma peale. / Kuusalu/

Uni tuleb hulkudes,
üle välja vilkudes,
tuleb otse odrast läbi,
kaudu minnes kaerast läbi,
otse lapse kulmu peale,
lapse silmalau peale.

Uni tule aknast sisse,
kuku uni uksest sisse,
astu hälli ääre peale,
lange lapse kulmu peale.

LASE KIIK KÄIA

Äia ja puia,
lase kiike käia,
üle mere metsa, kuiva kännu otsa./Emmaste/

Äia ja ämma,
kibi- käbi nuia,
lase kiigul käia,
üle mere metsa,
suure kuuse otsa. /Väike Maarja/

HÜPITUS- JA MÄNGITUSLAULUD

Tii- tii tihane,
vaa- vaa varblane,
lenda üle oaaia, karga üle kapstaaia,
üle metsa vurrr! /Tartu/

Liiri- lõõri lõokrne,
Piiri- pääri pääsukene, lenda üle meie kesa,
Rääste alla punu pesa. /Pöide/

Tii- tii tihane,
raa- raa ragane,
osta mulle hobune, mina lähen linna, toon sulle suure saia,
suurema kui ise olet /Põlva/

SÕIDULAULUD

Sõit- sõit sõtsele,
üle oja onule,
läbi laane lellele,
Tänassilma tädile,
Mis tädi süvva and?
Kureluid, konnapäid,
vana varsa sääreluid./ Karula/

Sõit- sõit- sõit sõbrale,
üle oja onule,
üle tee tädile,
läbi laane lellele. /Suure Jaani/

Sõit- sõit sõtsele,
üle oja onule,
teed mööda tädile,
viis versta vennale./Väike Maarja/

Sõit- sõit sõõru poole,
must vares läks muda poole,
hall vares läks Harju poole,
kirju vares läks Käina poole./Harju Madise/

Kark- kark- kark kalaranda!
Mis sinna minna?
Säält kalu tooma.
Kark- kark-kark linna!
Mis sinna minna?
Säält saia tooma Saiad, saiad sarvilised,
kakud kahe koorelised,
koogid kolmenurgilised. /Mustjala/

TEE PÄTSI

Patsi, patsi leivapätsi,
siilu, saalu saiapätsi.
Veere, veere kakku – viska ahju hopsti!

Tee kakku, kasta saia,
sili sealihaga,
kasta kanamunaga,
Pane ahju supsti,
võta välja lipsti,
söö ära nämm- nämm! /Simuna/

Tee pätsi päilisel,
kasta kakku karjateslle.
siilitse sealihaga,
kaalitse kanamunada.
Veere, veere ahju,
ahjust jälle välja.
Kukulullu, nämm- nämm kuuksti! /Suure Jaani/

KOER LÄHEB KARJA

Koer läks karja: kompa- kompa.
Tuli karjast koju: vinta vänta virdi.
Hüppas üle aia hopsti!
Ütles: peremees anna süüa! ,,/ Harju Madise/

Koer läks karja: kompa- kampa,
saba tal sorus, pea tal norus.
Karjast koju: vinta- vänta virdi,
vinta- vänta virrdi,
timpa- tampa tirrdi! /Laiuse/

KASSILAULUD

Kurr- karr kus sa lähed?
Nurr- narr nurme lähen.
Mirr- marr mida otsma?
Hirr- harr hiiri otsma: /Väike Maarja/

Kurr- karr kus sa lähed?
Nurr- narr nurme lähen.
Mirr- marr mida otsid?
Hirr- harr hiiri otsin.
Kurr- karr kust sa otsid?
Pir- par, pir- par põõsa alt.

VARESELE VALU

Varesele valu, harakale haigus,
mustale linnule muu tõbi.
Rebasele reetäis,
soele suutäis.
karule kapatäis.
Meie laps saab terveks!

Varesele valu, harakale haigus,
muule linnule muu tõbi
kivi külge, kännu külge
haigus aiateiba!
Täna haige, homme terve,
tunahomme tükkis terve! /Pöide/

Varesele valu, harakale haigust,
mustale linnule muu tõbe!
Härgadega tulgu, hobustega mingu.
Vinn- vänn väratist välla,
karates kaasiku poole.
vilistades vahemetsa poole
ja iga nelja tuule poole. /Väike Maarja/

HAIGUSE ÄRAAJAMISE SÕNAD

Häda mingu ära,
kivi alla vajugu,
kännu alla kadugu,
puu alla pugegu. /Kodavere/

Tuulest tullud – tuulde mingu
Tulest tullud – tulde mingu
Maast tullud – maha mingu
Veest tullud – vette mingu
Merest tullud – merde mingu
Metsast tullud – metsa mingu
Mingu metsa kividele,
kividele, kändudele.
Jätku rahule! Valu üle mere mingu! /Kodave/

SUISU SUUREMAKS

Suisu, suisu lasukene,
suisu, suisu suuremaks,
piimapiisa priskuseks,
koorekannu kõrguseks.

Suisu, suisu suuremaks.
Kasva, kasva kangemaks,
pisukene pikemaks,
raasukene raskemaks,
õlekõrre kõrguseks
pilliroo pikkuseks,
eidel heinaniitijaks,
taadil tamme raijujaks./ Lääne- Nigula/

Suut, suut, suut suuremasse,
kasva, kasva kõrgemasse,
seasõra suurusesse,
isa- ema pikkusesse.

KASVA TÖÖLE

Tammu, tammu taadipoega,
heida jalga, memmepoega,
taadi tammeraijuja,
memme heinaniitija,
piibelehe pillutaja,
kasteheina kaarutaja /Kaarma/

Äiu- äiu, äiu- äiu,
äiu- äiu latsekene,
kussu- kussu kulda lindu,
tsuu- tsuu suuremaks,
kasva latse karjuseks,
memme karja hoidijaks,
taadi kesa kündijaks,
mõisa rehe peksijks,
isa- ema toitijaks./ Rõngu/

TANTSITAMISEKS

Tere timm teile, tule homme meile!
Meil on homme rootsi tants,
seitsme siku sarvetants,
kahe kanamuna tants,
viie vihalehe tants. /Palamuse/

Kibunoka tants ja kabanoka tants,
meie külatänavate tüdrukute tants,
see on suur pikk rootsi tants /Hanila/

Tutt- tutt- tutt- tutt tule meile,
meie eit tuleb hommen teile,
toob teile sooja saia,
pika pudeliga piima./ Kursi/

Ui- tui- tui, tule meile,
too sooja saia
ja vana ratta rasva
ja uue tõlla tõrva. /Lääne Nigula/

LÕPUTA JUTUD, KÜSIMUS- VASTUS – JA AHELLAULUD

Mees läks metsa, ehitas maja.
Tõrvas katuse ära.
Lind lendas katusele, nokk jäi kinni.
Tõmbas noka lahti, saba jäi kinni.
Tõmbas saba lahti, nokk jäi kinni…

Too vett! Too vett!
Millega? Millega?
Kruusiga. Kapaga.
Kruus on katki. Kapp on katki.
Seo kinni. Paranda ära.
Millega? Millega?
Paelaga. Pulgaga.
Pael on pikk. Pulk on pikk.
Lõika pooleks. Tee lühemaks.
Millega? Millega?
Noaga. Noaga.
Nuga on nüri. Nuga on nüri.
Ihu teravaks. Tee lühemaks.
Millega? Millega?
Tahuga. Käiaga.
Tahk on kuiv. Käi on kuiv.
Too vett! Too vett!
Millega?……./ Viru Jaagupi/ Millega?…

Pime on.
Võta tuli üles!
Millega?
Tikuga!
Kus tikud on?
Kapis.
Kapi uks on lukus.
Kura lahti!
Millega?
Võtmega.
Kus võti on?
Otsi üles!
Ei näe.
Võta tuli üles!………/ Palamuse/

Siga oli rukkis – saba oli väljas,
saba oli rukkis – siga oli väljas.

Kirju lehma saba – musta lehma taga,
musta lehma saba – kirju lehma taga.

Prigadi – pragadi kus sa käisid?
Prigadi – pragadi metsas käisin.
Prigadi – pragadi mis sa nägid?
Prigadi – pragadi poissi nägin.
Prigadi – pragadi mis ta tahtis?
Prigadi – pragadi musu tahtis.
Prigadi – pragadi kas sa andsid?
Prigadi – pragadi ei ma andnud.
Prigadi- pragadi miks sa ei andnud?
Prigadi – pragadi suu oli kärnas.

Liiri- lõõri lõokene, Liiri- lõõri lõokene,
kus su kulla pesakene? Kus su kuldas pesike?
Metsas märja männi otsas, Toa taga tamme otsas.
kodu kuiva kuuse otsas. Kus see tamm jälle sai?
Kus see kuiv kuusk sai? Vanamees raius tamme maha.
Vanamees raius maha. Kus see vanamees ise sai?
Kus see vanamees ise sai? Vanamees suri ise ära.
Puges põllupeenra alla. Kus see vanamees on maetud?
Kus see põllupeenar sai? Pika põllu pienra alla.
Härjad kündsid üles. Kus see pienar jälle sai?
Kus need härjad ise said? Ätsed kasvi pienra pääl.
Karu murdis maha. Kus nied ätsed jälle said?
Kus see karu ise sai? Neitsi noppis ätsed ära.
Saks lasi maha. Kus see neitsi jälle sai?
Kus see saks ise sai? Neitsi istund kivi otsa.
Saks läks sauna, pistis pea pauna, Kus see kivi jälle sai?
uks läks lukku, kägu tegi kukku! Kivi veeres vee sisse.
Kus see vesi jälle sai?
Must härg rüüpas vee ära.
Kus see must härg jälle sai?
Tapper tappis musta härja.
Kus see tapper jälle sai?
Kövasi (luisk) kulutas tapri ära.
Kus see kövasi jälle sai?
Kõvasi läks metsa kannu (kännu) alla.
Kus see kann jälle sai?
Karu kiskus kannu üles.
Kus see karu jälle sai?
Karu läks muise muile maile,
pooled jäljed Poolamaale.
Kes see läks siis otsima?
Emand suure tõllaga,
hobu hiire varsaga,
laugi tallega,
siga seitsme põrsaga,
kana kaheksma pojaga,
koer kondikoormaga,
kass kaaliratastega,
rott roomaratastega,
vares vangus saabastega,
tihane tikkis sabaga,
läksid neid siis otsima.

Kits kidu karja,
Üle mere marja,
Too mulle heina!
Mina heina lehmale – lehm mulle piima.
Mina piima põrssale – põrsas mulle külge.
Mina külje ämmale – ämm mulle kakku.
Mina kaku rebole – rebo mulle kulda.
Mina kulla tammele – tamm mulle lehte.
Mina lehe lambale – lammas mulle villa.
Mina villa veerikule – sulasele suured sukad,
perepojale pikad püksid – enesele einamütsi.

Kits kile karja, üle mere marja,
Too mulle heinu.
Mina heina lehmale – lehm mulle piima.
Mina piima kassile – kass mulle hiiri.
Mina hiire kanale – kana mulle muna.
Mina muna pruudile – pruut mulle musu.

Kits kile karja,
üle mäe metsa,
kits too lapsele marja!
Kits kile karja,
üle läve kööki,
kits, too lapsele kooki!
Kits kile karja,
üle aia aeda,
kits, too lapsele lille!
Kits kile karja,
üle pilve taeva,
kits, too lapsele tähte! /Vaivara/

Lääme, lääme laadale!
Mis sinna laadale?
Lääme laadale lehma tuuma!
Mis sa lehmaga tiid?
Lehm annab piima.
Kos sa piima paned?
Ma anna piima põrsale.
Mis põrsas sulle annab?
Põrss annab mulle külge.
Kos sa selle külle paned?
Ma anna külle ämmale.
Mis ämm sulle annab?
Ämm annab mulle rauda.
Kos sa raua paned?
Ma anna raua Reole.
Mis see Rebo sulle annab? Rebo annab mulle kulda.
Kos sa kulla paned?
Ma annan kulla tammele:
Mis tamm sulle annab?
Tamm annab mulle lehte.
Kos sa lehe paned?
Ma anna lehe lambale.
Mis lammas sulle annab?
Lammas annab mulle villa.
Kos sa villa paned?
Ma viin villa veerikule,
veerik teeb vereva särgi. /Paistu/

Mina leidsin maast õlekõrre.
Õlekõrre andsin lehmale – lehm andis mulle piima,
piima andsin pagarile – pagar andis mulle saia,
saia andsin kingsepale – kingsepp andis mulle saapad,
saapad andsin pruudile – pruut andis mulle musu,
musu andsin keisrile – keiser andis mulle au, au andsin hundile. /Kihelkonna/

Kus sa käisid, sokukene? Kus sa käisid , sokukene?
Veskil käisin, härrakene. Veskil käisin, härrake.
Mille veskil, sokukene? Kuidas jahvad, sokukene?
Jahuveskil, härrakene. Suuga jahvan, härrakene:
Mis sa jahvsid, sokukene? Kuidas pühid, sokukene?
Nisuleiba, härrakene. Habemega, habemega, härrakene.
Milleg jahvsid, sokukene? Kuidas taod, sokukeme?
Hammastega, härrakene. Sarvedega, sarvedega, härrakene.
Milleg pühksid, sokukene? Kuidas karjud, sokukene?
Habemega, härrakene. /Türi/ Köki- möki härrakene.
Kuidas tantsid, sokukene?
Kipsadi- kõpsadi, härrakene.

Kilk läks metsa kelguga.
Kus sa lähed kilgikene?
piimaküna,
saunanaisel saiaküna.
Kui see puu sul kukub pähe,
kui sa rabad raiumaie?
Küll ma jooksen juure alla.
Kui see tikk sul torka silma
kui sa jooksed juure alla?
Küll ma võian võiga.
Kust see kilk küll võida võtab?
Külanaisel kümme lehma –
see aga annab palju piima,
piimast saab siis koorekesta,
koorest võikesta,
võist saab kilgil silmavõiet,
keelevõiet, meelevõiet,
suuvõiet, südamevõiet. /Kose/