Liikumisõpetaja soovitab: head harjutamist ja hoidke end!

Lapsed armastavad matkimisharjutusi

Kõndige nagu „hiiglased“ (päkk-kõnd, käed ülal), „päkapikud“ (kükkkõnd), „kuked“ (põlvetõstekõnd, käed kõrval – hüüdke samal ajal „kikerikii!“), „hobused“ (sääretõstekõnd, käed puusal – samal ajal hobuse kabjaplagina imiteerimine – keele imemine suulakke kord mossis suuga, kord naeruse suuga vaheldumisi), „rebased“ (kõnd hiiliva sammuga), „koerad“ (kõndimine toengpõlvituses – samal ajal haukudes), „vähid“ – (liikumine tagatoenglamangus).

Hüpake nagu „jänesed“ (hüplemine vasakule-paremale), „konnad“ (hüplemine toengkägaras), „varblased“ (sulghüpped), „kängurud“ (paigalt kaugushüpped).

Olge „hülged“ (kõhuli, käed seljal, rindkere tõstmine – hüljes vaatab ja kere langetamine – hüljes puhkab) – peale seda harjutust tuleb teha ettepainutus!; „putukad“ (selili, jalgade siputamine), „pliiatsid“ – (selili, käed üle pea, veeremine põrandal), sõit „jalgrattaga“ (toengnurkistes jalgadega väntamine), „kääridega lõikamine“ (toengnurkistes jalgade kääritamine ja hargitamine),

Olge loovad, mõelge ise koos lastega uusi harjutusi välja!

Praktilisi harjutusi

Kõndimine ja jooksmine

Kõndimine erineval viisil: raskelt, kergelt, rõõmsalt, kurvalt, müdistades, hiilides, pikkade sammudega, sik-sakina, kandadel, päkkadel, pöia välis- ja siseservadel, põlvetõstetega, sääretõstetega.

Kõndimine või jooks erinevates suundades, tempos ja tasapindadel, muusika saatel, üle põrandale asetatud esemete, takistuste vahel.

Hüpped ja hüplemised

Hüppa hästi kõrgele, kaugele, kergelt, mütsuga. Hüppa pöördega (kas oskad hüpates ringi pöörata?). Hüple edasi, tagasi, küljele, üle takistuse. Mitme hüppega jõuad seinani? Hüplemine ühel jalal (paigal ja edasiliikumisega). Harki-kokku-(risti) hüplemised.

Allahüpped (hüpped madalalt toolilt/ pingilt – lapsed teavad seda!) – hüpe alla, maandumisega poolkükki, allahüpe käeplaksuga, allahüpe, hüüdes oma nime, allahüpe maandumine pöördega.

Hüppenöör

  • Kaks täiskasvanut panevad hoonööri tiirlema ja lapsed jooksevad selle alt läbi.
  • Täiskasvanud pendeldavad hoonööri üsna põranda lähedal. Laps hüpleb üle nööri.
  • Täiskasvanud liigutavad hoonööri horisontaalselt põrandal „voolav jõgi“ – laps jookseb üle jõe.
  • Täiskasvanud liigutavad hoonööri põrandal üles alla „lained“ – laps jookseb üle jõe, proovides mitte takerduda lainetesse.
  • „Kalamehemäng“.
  • Hüppenööridest on põrandale moodustatud kitsad rajad: nende vahel kõnnitakse ja hüpeldakse nii, et jalgadega nööre ei puudutata.
  • Hüpped üle „jõekese“, mille laiust muudetakse (nb! Jälgige seda, et äratõuge toimuks mõlemalt jalalt ja maandumine oleks ka mõlemale jalale korraga!)
  • Harjutage hüpitsaga hüplemist (ärge unustage – viskan, hüppan!).

Palli viskamine:

  • Ühe käega rahvastepallivise küljelt kaugusesse, vastu seina, paarilisele ja palli püüdmine.
  • „Paksu karu kõhu“ joonistamine ja liigutuse lõpus toimub sööt (õhku üles, vastu seina ja paarilisele).
  • Rinnalt põrkesööt, söötmisliigutus on suunatud põrandale (umbes 1 meeter enne paarilist). Sõrmed ja käed näitavad sellesse kohta põrandal.
  • Kahe käega pea pealt sööt.
  • Visked korvile või horisontaalselt asetsevasse rõngasse.

Põrgatamine:

  • Palli põrgatamine ühe/ kahe käega.
  • Põrgatamine edasiliikumisega – suunata ranne taha paindesse ja lükata palli ettepoole.
  • Edasipõrgatamine ja tagasipõrgatamine vahelduvalt.
  • Vahelduvate kätega põrgatus.

Jalgpalliharjutused:

  • Jooks palliga- nn .“koera jalutamine“ – ei tohi lasta palli endast kaugele ja pead seda suunama ja pidurdama vajadusel.
  • Erineva takistusraja läbimine.
  • Löögid kurikate/pudelite ja muude takistuste pihta erinevatelt kaugustelt.
  • Löögid väravale.
  • Palli peatamine erinevate kehaosadega (küünarnukiga, põlvega, kõhuga vms).
  • Palli söötmine paarilisega või kolmikus

Harjutused väikese palliga:

  • Topsikus palli (lauatennisepall) veerema valamine, jooksmine palli ette ja palli topsikusse püüdmine.
  • Topsikus palli maha kallamine ja põrkest topsikusse püüdmine.
  • Ühe käega viskad palli õhku ja topsikuga püüad.
  • Viskad palli topsikuga õhku ja püüad topsikuga.
  • Viskad vastu seina ja topsikuga püüad.

Tasakaaluharjutused

  • Tõus päkkadele ja laskumine kandadele. Korrata mitu korda.
  • Seis ühel jalal. Tugijalg sirge.
  • Seis, silmad suletud: käte asendid vahelduvad (kõrvale, üles, selja taha jms).
  • Erinevad kõnniharjutused nööril või pingil: lühikeste sammudega, kandadel, päkkadel, silmad suletud, astudes üle takistuste. Kõndides kantakse pealael või käes mingit eset (lapik ja pehme mänguasi). Käte erinevate asenditega (käed kõrval, üleval, rinnal, kuklal).
  • Kõnd nööril esemete korjamisega/ puudutamisega põrandalt.
  • Kõnd nööril palli veeretamise või põrgatamisega.

Erinevad mängud

LILLED PEENRAL

Vahendid: igal osalejal on üks täring (kaks täringut) ja laual 5×6 ruudustikuga paber. Esimene osaleja viskab täringut. Vastavalt saadud täringusilmade arvule joonistab ta ruudustikku lille/lilled-

Seejärel on järgmise võistleja kord täringut heita. Võitja on see, kes esimesena 30 lille peenrale istutab.

Variatsioon:

Mängu saab huvitavamaks muuta, kui igale silmade arvule/summale määratakse oma värv, näit 2 – sinine, 3 – kollane, …

NUMBRIMÄNG TÄRINGUGA

Variant 1

Vahendid: igal võistkonnal 2 täringut, võimlemisrõngas, numbrikaardid (2-12), pesulõksud ja pesunöör.

Võistkonnad seisavad lähtejoonel, jooksumaa keskel olevas võimlemisrõngas on 2 täringut ning vastasküljel pikk pesunöör millele on pesulõksuga kinnitatud numbrikaardid 2-12.

Peale stardikäsklust jooksevad võistkondade esimesed liikmed keskjoonele, veeretavad täringuid, loendavad ja liidavad silmad kokku, jooksevad vastasküljel asuva pesunöörini ja võtavad sellelt vastava numbriga kaardi ning toovad selle oma võistkonna juurde ning saadavad käeplaksuga teele järgmise võistleja. Kui järgneval võistleja veeretab sama punktisumma, mis eelmine/eelnevad, siis jookseb laps oma võistkonna juurde ning saadab teele järgmise lapse. Tubli on see võistkond, kes esimesena numbrikaardid pesunöörilt koju toob.

Variant 2

Mängu võib mängida sõpradega laua taga. Mänguks on vaja 2 täringut, igaühele paberit ja pliiatsit.

Igaüks kirjutab numbrid kahest kaheteistkümneni. See on mängijate tulemuste leht. Mängijad viskavad vaheldumisi täringuid, liidavad mõlema täringu silmad kokku ja tõmbavad oma lehel maha sellele kogusummale vastava numbri. Tubli on see, kes jõuab esimesena kõik numbrid läbi kriipsutada.

TOONEKURED

Lastele on antud joogikõrs 2 papptaldrikut ja 10 väikest paberitükki. Peale stardikäsklust peavad lapsed joogikõrre abil tõstma paberitükid ühelt taldrikult teisele.

MAA-ÕHK-VESI

Vaja läheb palli. Üks mängija seisab keskel ning teised istuvad ringis ümber tema, Juhtmängija käes on pall ja viskab selle ühe mängija suunas, ise samal ajal valjusti hüüdes, kas „vesi“, „maa“ või „õhk“. Kui hüüti „maa“, peab mängija, kelle sülle pall kukkus, nimetama otsekohe ühe looma, kes elab maismaal. Kui hüüti „õhk“, peab nimetama mõne linnu, kui „vesi“ mõne veelooma. Mängijal on vastuse leidmiseks aega vaid niipalju, kuni juhtmängija loeb 10-i – siis, kas mängija saab miinuspunkti või saab temast endast juhtmängija.

VÄRVIRALLI

Vaja läheb palli või mõnda muud eset, mida saab visata. Mängijad seisavad ringis. Mängujuht võtab palli ja seisab ringi keskele. Ta viskab palli mõnele ringis olijatest ja nimetab ühe värvi. Laps, kellele pall visati, peab selle kinni püüdma ja nimetama ühe asja, mis on looduses seda värvi (nt. kollane – nartsiss) ning palli tagasi viskama. Kui vastaja jääb hätta, võivad kaaslased teda aidata. Mängu alguses lepitakse kokku, kas nimetatud asjad ja värvid võivad korduda.

KIRJAKLAMBRITE KOKKUPANEMISE VÕISTLUS

Lapsed istuvad ümber laua. Iga lapse ees on pabertaldrik 15 kirjaklambriga. Laste silmad suletakse salliga. Käskluse peale „start“ peab iga laps pimesi kirjaklambreid kokku panema pikaks ketiks. Need lapsed, kes lõpetavad, võivad silmad lasti teha, kuid peavad vaikselt olema, et kõik saaksid mängu lõpetada. Tunnustatakse: seda last, kes oli kõige kiirem, kes oli kõige hoolikam, kes tegi kirjaklambiketi lõpuni, kuigi teadis, et mõni teine on juba lõpetanud, tunnustatakse vaikse mängimise eest.

TUNNETUSLIK OSAVUS

Korraga võistlevad kaks last. Mõlemad lapsed saavad põlvikud, mille põhjas on 10 ühtemoodi asja. Nt: pliiats, pliiatsiteritaja, pangakaart, niidirull, nööp, kustutuskumm vms.

Tähtis on, et oleks erineva suuruse ja pinnakattega asju. Kummagi lapse ette pannakse nimekiri asjadest (ühtemoodi). Käskluse peale „start“ peavad lapsed nimekirja alusel (õiges järjekorras!) hakkama asju põlvikutest välja võtma. Katsuda võib ainult käe abil, põlvikusse vaadata ei tohi. Võidab see laps, kes esimesena saab kõik 10 asja nimekirja alusel ritta pandud.

RÄTI PUHUMINE PÕRANDAL

Õhukesed rätikud (taskurätid) asetatakse maha, peale stardikäsklust alustatakse roomates või toengpõlvituses liikudes rätiku puhumist mööda põrandat. Kes ületab esimesena lõpujoone, läheb finaali.

VÕIDUSÕITMINE

Vahendid: nöör, pliiats, tool, igale võistlejale mänguauto,

Tegevus: mängijad istuvad ühes viirus toolidel. Nendest 1,5-2 m kaugusel tähistatakse finišijoon, sellest 15-20 cm eemal stardijoon. Mängijad asetavad randmed põlvedele ja hoiavad pliiatsiotsi sõrmede vahel. Pliiatsi keskkohta on seotud niidi või peenikese nööri üks ots, teine ots on stardijoonel mänguauto küljes. Algussignaali järel hakkavad mängijad niiti pliiatsile kerima. Võidab mängija, kelle auto ületab finišijoone esimesena.

Täiendavalt:

  • Mängija ei tohi kerimist alustada enne algussignaali, sel ajal ei tohi randmeid põlvedelt tõsta ega põlvi enda poole tõmmata.
  • Kõikide mängijate autod peavad olema ühesugused ja jooksma otse.
  • Autode asemel võib kasutada ka muid sõidukeid

VÕISTLUS AJALEHEPALLIKESTEGA

Saal poolitatakse köiega. Ühel pool asuvad lapsed, teisel vanemad. Kõikidele võistlejatele jagatakse ajalehed, millest tuleb vormida pallike. Seejärel annab õpetaja käskluse „palliviskeks“, kus lapsed peavad oma väljaku poolel olevad pallid viskama lastevanemate poolele ja vanemad vastupidi. Peale lõpusignaali loetakse oma väljakupoolel olevad pallikesed, kelle on vähem palle, see on võitja.

AJALEHE REBIMINE

Saal poolitatakse köiega. Ühel pool asuvad lapsed, teisel vanemad. Kõikidele võistlejatele antakse käsklus ajalehed pisikesteks tükikesteks rebida – rõhutades, mida väiksem tükk, seda parem! Seejärel tuuakse kummalegi võistkonnale prügikast ning palutakse põrand „prahist“ puhtaks teha. Võidab meeskond, kes esimesena platsi puhtaks teeb (enne koristamist võib teha lumesadu jm).

PIMEDA JUHTIMINE

„Pime“ on laps, kel silmad rätiga kinni kaetud. Isa on „pimeda“ juhtija. Põrandal, üksteisest umbes 4-5 m kaugusel, on 2 kaussi. Ühes kausis on erineva kujuga mänguasjad, teine kauss on tühi. „Pimedal“ tuleb juhi abiga toimetada mänguasjad ükshaaval ühest kausist teise. „Pimeda“ juhtimisel tohib juhtija kasutada ainult oma häält. N: kõnni otse, pööra paremale jne. Kontakt ei ole lubatud!

MATKIMINE MÄRGUANDE JA KIIRUSE PEALE – kõik võistlejad

1 vile – “Külmunud puud” – käed üleval

2 vilet – “Õnnetu vares” – lehvitad tiibadega ja hüüad “kraaks”

3 vilet – lööd käega rinnale ja hüüad oma nime

Võistleja, kes eksib, lahkub mängust.

VÕIDUJOOKS KARUDEGA

Lapsed on toengpõlvituses stardijoone taga (4 last). Lõpujoon 5-6 m kaugusel. Lapsevanem paneb oma lapse seljale mängukaru. Karu tuleb finišisse toimetada, ilma et see maha kukuks. Kui karu siiski maha kukub, paneb lapsevanem mänguasja lapse seljale ja võistlus jätkub. Võidab see, kes esimesena lõpujoone ületab.

LENNUKITE LENNUTAMINE

Voltige lennukid. Võistelge lennuki lennutamises (kes lennutab kaugemale, kes lennutab täpsemalt – läbi rõnga/ esemele pihta vms).

USSIKESTE KOGUMINE

Laual on 10 lõngajuppi e. „ussikest“. Pesulõksuga korjatakse ussikesed ükshaaval taldrikule. Võidab see, kes esimesena „ussid“ kokku on korjanud .

ÕHUPALLI ÕHUS HOIDMINE

Õhupalli õhus hoidmine (käega, jalaga, peaga).

JOOKS JOONLAUD SÕRMEL

Kõndimine/ jooksmine joonlaud horisontaalselt sõrmel, ümber tähise.

PIME KURNIMÄNGIJA

Neli veega täidetud plastikpudelit seatakse püsti selliste vahemaadega, et pall neid tabaks. “Pime kurnimängija” seisab näoga pudelite poole. Nüüd pööratakse teda kolm korda ringi ja lastakse siis palliga pudelite suunas veeretada. Tabab ta mõnda pudelit, saab ta nii palju punkte, kui mitu kurni maha läks.

Harjutused pöidadele

https://drive.google.com/file/d/1MBO7KHRpmBqTn-49MuStW9POYwM7YjHb/view?usp=sharing

Käe- ja sõrmemänge

https://drive.google.com/file/d/1qlo5DuO2wyG57FiPh-U5g8qNhge6zGLq/view?usp=sharing

Harjutused väikelastele

https://drive.google.com/file/d/1vTSFszGMsxlnflgvrh8-HgxsFdDv9S03/view?usp=sharing

Veel linke:

https://lastetervisekool.ee/wp-content/uploads/2017/11/100-harjutust.pdf

https://lastetervisekool.ee/wp-content/uploads/2017/11/07-KIIRUSTREENING-1.pdf

https://www.youtube.com/watch?v=v-BBlc5nYLE

Lastele disko, et nad tantsiksid kodus:

https://www.youtube.com/watch?v=gCzgc_RelBA&list=PL-nzp0SbKXH6nt7m1NN4DC_rLMyvT3w5b

Lapse rüht, selle jälgimine ja arengu suunamine

Koolieelne iga on lapse rühi kujunemisel oluline periood, kuna selles eas on lapse kasvamine väga intensiivne. Teine oluline etapp on puberteediiga, kus lapse keha omandab täiskasvanule iseloomulikke vorme.

Lapse lülisamba arengule ning kehahoiule peaksid tähelepanu pöörama nii lapsevanemad, pedagoogid, tervishoiutöötajad kui ka treenerid. Rüht ei ole püsiv ega muutumatu, seda tuleb regulaarselt jälgida ja vajadusel korrigeerida.

Aktiivse kasvu perioodil, kus lihaste areng ei jõua järele luustiku kasvule, muutub lülisammas ebastabiilseks ning rühivead on kerged tekkima. Vale kehahoid aga kulutab ja koormab liigeseid, põhjustades nende enneaegset vananemist, pärsib siseorganite tööd ning loob eeldusi traumade tekkeks.

Teatud vanuseperioodidel on mõningad rühivead siiski normikohased. Näiteks paljud 2-aastased lapsed on x-jalgsed aga 8-aastasel tuleb seda pidada problemaatiliseks.

Et tagada kehahoiu nn koolivalmidus, peaks laps aktiivselt liikuma vähemalt 60 min päevas. Soovitav oleks mitte keskenduda ühele kindlale spordialale vaid tegeleda võimalikult mitmekülgse liikumisega. Ühe kindla spordialaga intensiivselt tegelemine võib põhjustada spetsiifilisi kõrvalekaldeid rühi kujunemisel. Lapse lihaskonda tuleks arendada sümmeetriliselt, mitte üht kehapoolt rohkem koormates(mis osadele spordialadele on kahjuks iseloomulik).Lapse kehahoiu vaatlemisel tuleks tähelepanu pöörata lülisambale, vaagnavöötmele ja pöiale.

6-7 eluaastaks on lülisammas võtnud enam-vähem täiskasvanule omase kuju.

3-4 a lastele on veel iseloomulik etteulatuv ehk nn punnkõht. Oluline roll lülisamba füsioloogiliste kumeruste kujunemisel on vaagnapiirkonda ja lülisammast toestavatel nn süvalihastel, mis moodustavad lihaskorseti. Seda korsetti tugevdavad ja arendavad kõikvõimalikud sirutused, painutused, ronimised, roomamised, tasakaaluharjutused, ujumine, visked jne. Harjutuste sooritamisel tuleks arvestada koormuse võrdset jaotumist mõlemale kehapoolele(näiteks visked mõlema käega, tõuked mõlema jalaga jne).

Lülisamba kuju muutused:* Lameselgsus e sirgeselgsus – lülisamba kumerused nõrgalt arenenud, rindkere lame, abaluud hoiduvad seljast eemale nn tiivataolised abaluud. Esineb tavaliselt lastel, kes on hakanud vara kõndima. Nad on imikueas vähe roomanud või on käpuli liikumise sootuks vahele jätnud. *Kumerselgsus – selg küürus, rindkere sisse vajunud, pea ettepoole painutatud, õlad ripuvad ette ja alla, kõht lõtv ja ette võlvunud. Esineb enamasti nõrgalt arenenud lihaskonnaga lastel, kui nad kasvavad kiiresti. *Nõgusselgsus – vaagnavööde liikunud ülemäära ette, kõht ettevõlvunud, istmik surutud taha. Oht selle tekkeks on rohkem ülekaalulistel lastel ja ka neil, kes tegelevad võimlemise või tantsuga. *Vildakselgsus e skolioos on kõige tõsisem rühiviga, kus lülisammas kõverdub külgsuunas põhjustades seljalihaste asümmeetriat ja ebaühtlast toonust. Skolioos võib olla funktsionaalne, näiteks tingitud jalgade erinevast pikkusest või sundasenditest. Struktuurne skolioos on aga valdavalt pärilikku laadi või tingitud looteea arenguhäiretest, lülisamba vigastustest või teatud haigustest(rahhiit, tuberkuloos, lastehalvatus jne).

Jalgade deformatsioonid:

*Lampjalgsus e lamppöidsus(jalavõlvide lamenemine). Lastel on see enamasti tingitud väljaarenemata võlvidest aga ka sidekoe nõrkusest, millega kaasneb liigeste hüpermobiilsus(liigne liikuvus, painduvus). Sidekoe nõrkuse puhul esineb küünar –ja põlveliigeste ülesirutust, sõrmi, eriti pöialt on võimalik painutada vastu käsivart jne.

Labajala lihaste tugevusest ja pöidade funktsioonist aga sõltub see, kui hästi talutakse kehalist koormust. Lamenenud pöiavõlvid mõjutavad ka põlve –ja puusaliigeseid(x-jalgsus). Lampjalgsuse korral toetutakse rohkem talla sisemisele servale, kannaosa pöördub sisse (seda on märgata ka sissepoole viltu tallatud jalanõudest). Tulemuseks ülekoormatud säärelihas ja Achilleuse kõõlus. On oht põletike tekkeks ja pahkluu traumadeks. Ka selg kipub kiirelt väsima ja valutama. Lapse jalatalla seisundit on hea hinnata põrandale tekitatud märja jalajälje vaatlemisel. Hea liikuvusega pöia kujunemisele aitab kaasa nii lihastreening kui ka õiged jalanõud. Ei sobi ülipehme või ka liiga jäiga tallaga ning lahtise kannaosaga jalatsid(näiteks pehmed toasussid, plätud). Need ei toesta jalga piisavalt ega paku tallalihastele vajalikku pingutust. Jalg muutub nö laisaks. Lasteaiaealise lapse jalatsite konts võiks olla 1cm kõrgune, koolieas 1,5cm.

On täheldatud, et ka spordijalatsid(nn tossud) ei sobi sisejalanõudeks, mida kantakse suur osa päevast. Need toestavad küll hästi pöiavõlve ja suurendavad koormuse taluvust, kuid on 6-7 tundi jalas hoidmiseks liiga soojad ning muudavad tallalihased taas liiga laisaks.

Jalatalla treenimiseks on kasulik paljajalu kõndimine ebatasasel ja pehmel pinnasel, näiteks liiva sees ja künklikul maastikul. Hea on kõnd kaldpinnal üles ja alla, kõnd krobelisel, nupulisel, vetruval pinnal( kivikesed, nöörid, nupulised matid jne).

Harjutustest: kõnd kandadel, päkkadel, kõnd tõstetud varvastega, pöiaplaks vastu põrandat(kand maas), kõnd kitsal pinnal(poom, pink, nöör), seis ühel jalal erinevatel pindadel(kumer, vetruv, tasane), esemete rullimine talla all, esemete haaramine varvastega(pulgad, rätikud), hüplemised üle takistuste, sügavushüpped.

Paraja lihastoonuse saavutamiseks ja lihaskonna sümmeetrilise arengu tagamiseks ei piisa kahest lasteaia võimlemistunnist nädalas. Aktiivne liikumine ja mängimine õues ning toas peaks kuuluma lapse igapäevaste tegevuste hulka ka kodus. Pallimängud, ujumine, ronimine, rippumine, sõit jalgrattaga, hüplemine hüpitsaga, kiikumine jne on tegevused, mida kaasaja lapsed üha vähem harrastavad. Tihti panustatakse tõsisele sportimisele ja kindlale spordialale, mis aga ei pruugi lapse keha igakülgselt ja harmooniliselt arendada.

Kasulik on pakkuda lapsele erinevaid liikumisvõimalusi ja kohti, käia pargis, metsas, rannas, mänguväljakutel. Vältida pikka aega kestvaid sundasendeid(istumine arvuti taga, lugemine voodis jne). Tähelepanu laudade-toolide kõrgustele ja lapse voodile! Liiga kõrged või madalad toolid-lauad, liiga pehme või kõva ase, kõrge padi võivad samuti lapse rühi kujunemist mõjutada.

Uuringud kinnitavad, et näiteks autoga kooli või lasteaeda sõidutatud laste seljad on probleemsemad ja valutavad rohkem, kui jalgsi käivatel lastel. Seega liikugem mõõdukalt ja regulaarselt!

NB! Sügiseti ja kevaditi toimuvad meie lasteaia võimlemistunnid sageli õues. Palume nendeks perioodideks tuua lasteaeda sportlikud jalatsid, millega lapsel oleks mugav õues liikuda(tossud, tennised). Ei sobi kummikud, kingad ega plätud.